Võta ühendust siin: tere@brandem.ee  +372 5344 9810

y-generatsioon

Y-generatsiooni püsimatus, mida sellega peale hakata?

20. oktoober, 2016

Y-generatsioon, keda nimetatakse ka millenniumi-põlvkonnaks, on sündinud 1980’ndatest kuni 2000’ndate algusaastateni ning 2015. aasta seisuga moodustavad nad 35% kogu maailma tööjõust.

Ühendriikides ületab millenniumlaste hulk isegi beebibuumerite oma, olles tänaseks juba üle 92 miljoni.

Generatsioonide statistika
Generatsioonide arv

Allikas: www.goldmansachs.com

MIKS NAD NII PÜSIMATUD ON?

Järgmise poole aasta jooksul vahetaks võimalusel töökohta 13% millenniumlastest. Viie aasta pärast loodab 66% millenniumlastest olla edasi liikunud uuele tööle. Vaid 16% millenniumlastest näeb end praeguse tööandja juures ka aastakümne pärast, selgub Deloitte poolt läbi viidud uuringust, milles osales 7 700 millenniumlast 29 erinevast riigist.

Keskmiselt vahetavad millenniumlased töökohti iga ühe kuni kolme aasta tagant. 21% millenniumlastest on vahetanud töökohta viimase aasta jooksul. Seda on rohkem kui kolm korda enam nende eelkäijatest, selgub Gallupi uuringust. Erinevused on põhjustes, miks nad seda teevad. Mashable on kirja pannud peamised neist: 

  • Laenudega kaasnevad kohustused. Õppelaenude kasvav trend ning 2008. aasta majanduslangus on pannud paraja põntsu millenniumi-põlvkonna rahakotile. 2014. aastal oli Ühendriikides kolledži lõpetanute keskmine õppelaenu võlg 33 000 dollarit tudengi kohta ning see number on endiselt tõusuteel. Eestis võtab õppelaenu ca 10% õppelaenuõiguslikest õppuritest. 2015. aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi 3 miljonit eurot, kirjutab ERR. Seega võib sage töökoha vahetamise põhjus peituda püüdluses parema sissetuleku ning seeläbi rahalise stabiilsuse järele.
Võlgade hulk generatsioonide seas
Võlgade hulk generatsioonide seas

Allikas: www.goldmansachs.com

  • Praktikate populaarsuse kasv. 2014. aastal osales õpingute kõrvalt praktikal 60% Ühendriikide tudengitest. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on Eestis viimasel kolmel aastal töökohapõhises õppes osalenud keskmiselt 556 õppurit aastas. Töötukassa 2012. aasta tööpraktika mõjuanalüüs näitab, et Eestis kestavad tööpraktikad keskmiselt 60-90 päeva, mis mõjutab samuti üldist töökohal püsimise statistikat. 

  • Rahulolematus organisatsiooni juhtimisega. Võrreldes eelkäijatega on millenniumlaste jaoks olulisem nende töö mõõdetav väärtus, otsene kasu ühiskonnale ja suhted kolleegide ning juhiga. Millenniumlaste seas on oluliseks töökoha vahetamise ajendiks töö huvitavus ning tööprotsesside korraldus (sh juhtimine), selgub 2016. aasta mais Palgainfo agentuuri, Brandemi ja partnerite poolt läbi viidud Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust. Kui juhi vaated ei ühti millenniumlase omadega, või tuleb igapäevaselt rinda pista igavate ja rutiinsete tööülesannetega, on töökoha vahetus kiire tulema. 

Töökoha vahetamise ajendid millenniumlaste seas
Töökoha vahetamise ajendid millenniumlaste seas
  • Muutunud väärtused. Erinevalt eelkäijatest ei pea millenniumlased oluliseks asjade omamist ning enese sidumist. Aina enam millenniumlasi on otsustanud vanematekodus elamise kasuks ning oluliselt on langenud ka abielude arv. Väiksem vastutus võimaldab neil olla oma eelkäijatest paindlikum ning vahetada töökohti spontaanselt.  
Abielude hulk generatsioonide seas
Abielude hulk generatsioonide seas

Allikas: www.goldmansachs.com

KUIDAS SELLEST KÕIGEST TÖÖANDJANA KASU LÕIGATA?

Kuigi millenniumlaste kõrged nõudmised ning püsimatus on paljude tööandjate silmis nende negatiivseimateks omadusteks, teevad nende laialdased teadmised, hea kohanemis- ja õppimisvõime ning paindlikkus neist atraktiivsed kandidaadid tööjõuturul. Kui praegune tööandja ei rakenda millenniumlaste potentsiaali 100%, on järjekord neist, kes seda teeksid.

Selle asemel, et istuda käed rüppes veendumuses, et koostöö millenniumlastega on hukule määratud, saavad tööandjad oma mõtlemist muutes ise palju ära teha. Siin on mõned punktid, millest alustada:

  • Alusta mentorlusega. Mentorlust võib näha kui kahesuunalist teed, mille üheks eesmärgiks on anda millenniumlastele vajalikud kogemused ja oskused juhipositsioonide hõivamiseks tulevikus. Teisalt on mentorluse käigus võimalik millenniumlastega koos töötamise kohta õppida ka teiste generatsioonide esindajatel ning parandada seeläbi tööprotsesside korraldust ning üldist läbisaamist töökohal. 61% millenniumlastest hindavad mentorluse korras saadavat abi ja nõu positiivseks mõjuks oma tööle. Mentorlus pikendab ka tööstaaži – 68% mentoriga töötajatest plaanivad jääda oma praegusele töökohale kauem kui viieks aastaks. Mentori puudumisel plaanivad seda teha vaid 32% töötajatest.  
  • Loo ideaalne töökeskkond. Kui võrdlusmomendist eemaldada palk ning teised rahalised hüved, siis valiksid millenniumlased töökoha, kus on tasakaalus töö- ja eraelu, head arenguvõimalused ning paindlik tööaeg. Millenniumlased, kes peavad oma tööd enda kutsumuseks, on rahulolevamad oma sissetulekuga (58%) võrreldes nendega, kes ei pea oma praegust tööd oma kutsumuseks (34%), selgub Palgainfo agentuuri, Brandemi ja partnerite poolt läbi viidud Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust. Ettevõtted, kes suudavad pakkuda töötingimusi, mille juures palk ei ole peamiseks motivaatoriks, eristuvad konkurentidest, hoiavad kokku värbamiskuludelt ning saavad värvata parimaid talente. 
  • Ole paindlik. Vaid 43% millenniumlastest saab täna kasutada paindliku tööaja hüvesid. Seda on rohkem kui poole vähem neist, kes seda sooviksid. Uuringu tulemused on näidanud, et paindlik tööaeg kasvatab töötajate rahulolu ning produktiivsust kuni 76%.  Siin on väike spikker millenniumlaste nägemusest ideaalist ja tegelikkusest:
Generatsioonide eelistatud töönädal
Generatsioonide eelistatud töönädal
  • Soodusta arengut. 65% millenniumlastest peab töökoha valikul olulisimaks personaalseid arenguvõimalusi, kirjutab Mashable. Ning vaid 28% tunneb, et nende potentsiaal on praegusel töökohal täielikult rakendatud, selgub Deloitte uuringust. Et organisatsioonis oleks koht ambitsioonikusel, peavad tööandjad soodustama töötajate mobiilsust organisatsioonis sees. Üks võimalus selleks on lasta töötajatel proovida erinevaid rolle ning turnida karjääriredelil ilma, et see tähendaks tööandja vahetamist. 
  • Ole aus. Tööandja koduleht ning sotsiaalmeediakanalid võimaldavad kandidaatidel ligi pääseda suurele hulgale informatsioonile, mis tekitab neis teatavad ootused tööandjale. Uuringud näitavad, et millenniumlased on eriti tundlikud eksitamise suhtes ning vaid 29% neist on oma praeguse tööga emotsionaalselt seotud. 60% on pakkumistele avatud ning lahkuvad suure tõenäosusega organisatsioonist kui tunnevad, et neile lubatu ei vasta tegelikkusele. Tugeva tööandja maine ning töötajate hoidmise seisukohast on seega oluline varustada kandidaate piisava hulga informatsiooniga, veendudes seejuures, et välja pakutav vastaks ka tegelikkusele.
  • Hoia töö- ja puhkeaeg lahus. Ajal, mil oleme pidevalt võrgus, on lihtne hägustada piirid töö- ja puhkeaja vahel ning enne kui arugi saame, on hetkekski võimatu pidevast töörattast väljuda. 56% millenniumlastest on öelnud, et nende töökoormus vähendab oluliselt produktiivsust ning sunnib tööturul ringi vaatama, kirjutab Mashable. Siin saab tööandjana ise palju ära teha, võimaldades töötajatele täiendavat vaba aega, tuues töökeskkonda vahendeid, mis võimaldavad teha pause tööülesannete vahel ning mõeldes läbi tööülesannete jaotuse, värvates vajadusel juurde lisatööjõudu.

„Mina soovin eelkõige, et arusaamad muutuksid. Millegipärast arvavad tööandjad, et noored on nagu samuraid. Et meil on oma noore ea juures järsku 9 aastat töökogemust ja me tahame ühel kohal pensionini töötada. See ei ole nii. Soovin, et tööandjad ei seaks töökuulutustes ületamatuid nõudmisi ning austaksid noorte inimeste otsust edasi liikuda, kui nad tunnevad, et nende panus on antud.“ Anton

 

Loe siit, mida noored tegelikult tahavad!

Kui vajad abi sobivate töötajate leidmisel, siis võta meiega ühendust: tere@brandem.ee!

Soovid kasulikke artikleid ja uudiseid mugavalt oma kirjakasti?

Liitu uudiskirjaga:

Brandemi uudiskiri lubab Sul olla esimesena kursis tööandja turundus- ja värbamisalaste uudistega Eestist ja mujalt. Samuti jõuavad Sinuni kasulikud materjalid, sh e-raamatud, ning Eesti suurima tööjõuturu- ja palgauuringu tulemused.