Võta ühendust siin: tere@brandem.ee  +372 5344 9810

Maailmas, kus värbamisest on saamas üha digitaalsem protsess, peavad tööandjad suutma internetti ja sotsiaalmeediat võimalikult edukalt ära kasutada, et jõuda just nende jaoks parimate kandidaatideni. Seetõttu keskendus Brandemi 2018. aasta tudengite uuring muude teemade hulgas ka sotsiaalmeediale, et välja selgitada võimalused, mida see võib pakkuda noorte tulemuslikuks värbamiseks.

Sotsiaalmeedia ja edukas värbamine

Karolin Pihlak

Maailmas, kus värbamisest on saamas üha digitaalsem protsess, peavad tööandjad suutma internetti ja sotsiaalmeediat võimalikult edukalt ära kasutada, et jõuda just nende jaoks parimate kandidaatideni. Seetõttu keskendus Brandemi 2018. aasta tudengite uuring muude teemade hulgas ka sotsiaalmeediale, et välja selgitada võimalused, mida see võib pakkuda noorte tulemuslikuks värbamiseks. Uuringutulemustest selgus, et kuigi vaid 4% tudengitest leidis oma praeguse töö sotsiaalmeedia kaudu, on tervelt 96% vastanutest varasemalt sotsiaalmeedias tööpakkumist märganud ning 38% on nähtud töökuulutusele ka kandideerinud. Seega ilmneb, et efektiivne sotsiaalmeedia kasutamine võib pakkuda tööandjatele võimalusi oma värbamisvõimekust veelgi suurendada, kuid seda vaid läbimõeldud ja kanalispetsiifiliste värbamissõnumite kaudu.

Millised sotsiaalmeedia kanalid on Eesti noorte hulgas kõige populaarsemad?

Uuringutulemuste põhjal oli tudengite seas vast mitte üllatuslikult kõige levinum sotsiaalmeedia kanal Facebook, mida külastab igapäevaselt 86% vastajatest. Sellele järgnes populaarsuselt teisena Instagram, mida kasutavad 62% tudengitest vähemalt korra päevas. Noori võib sageli leida ka YouTube’ist, mida külastab igapäevaselt 41% vastajatest. Kliki ka allolevatele infograafikutele, et saada täpsemat infot Eesti tudengite sotsiaalmeedia tarbimisharjumuste kohta.

 

 

 

 

Erinevate sotsiaalmeedia kanalite efektiivsus värbamisel

Selleks, et aga hinnata sotsiaalmeedia tulemuslikkust värbamisel, on oluline analüüsida, kui tihti tudengid erinevates kanalites üldse tööpakkumistega kokku puutuvad ning kui suurele osale nähtud kuulutustest nad ka kandideerivad. Seega tulemus, mille kohaselt veedavad tudengid palju aega näiteks Instagramis, ei tähenda tingimata, et see kanal on kõige tulemuslikum ka värbamisprotsessi läbiviimiseks.

Facebook

Uuringutulemustest selgus, et Facebookis on tööpakkumistega kokku puutunud tervelt 95% vastanutest ehk peaaegu kõik, kes seda kanalit üldse kasutavad. Samuti tuli välja, et 36% tudengitest on Facebookis nähtud töökuulutusele ka kandideerinud, mis näitab selgelt kanali tulemuslikkust värbamisel. Seega võib öelda, et enam kui iga kolmas noor, kes Facebookis tööpakkumist märkab, otsustab sellele ka kandideerida. See teeb ühtlasi Facebooki Eesti tudengite seas ka tööle kandideerimise eesmärgil kõige populaarsemaks sotsiaalmeedia kanaliks.

LinkedIn

Kuigi LinkedIn’i ei saa kindlasti pidada Eesti üliõpilaste hulgas väga populaarseks kanaliks (seda kasutab vaid 30% tudengitest), on seal tööpakkumistega kokku puutunud tervelt 24% vastanutest ehk 80% neist, kes kanalit üldse kasutavad. Uuringutulemuste kohaselt on LinkedIn’is nähtud töökuulutusele kandideerinud aga 5% tudengitest, mis teeb selle Facebooki järel populaarsuselt teiseks sotsiaalmeedia kanaliks, kus üliõpilased tööpakkumistele kandideerivad. See näitab, et kuigi LinkedIn ei ole Eesti noorte seas eriti laialdaselt levinud, otsustab pea iga viies tudengist kasutaja selles kanalis nähtud töökuulutusele ka kandideerida.

Instagram

Kui Instagram oli tudengite seas Facebooki järel populaarsuselt teine sotsiaalmeedia kanal, mida kasutab igapäevaselt 62% tudengitest, siis ka tööpakkumistega on seal kokku puutunud tervelt 41% üliõpilastest. Samas on Instagramis kohatud töökuulutusele kandideerinud kõigest 4% vastanutest, mis näitab, et kuigi pea pool tudengitest on selles kanalis tööpakkumist märganud, otsustavad vähesed nähtud kuulutusele ka kandideerida. Selle analüüsi põhjal ei saa Instagrami seega pidada eriti tulemuslikuks üliõpilaste värbamise kanaliks, sest näib, et seal märgatud tööpakkumised ei ole siiani tudengeid kandideerima innustanud. Siinkohal on aga oluline roll ka kanalis jagatavate töökuulutuste kvaliteedil, mis ei ole võimaldanud tööandjatel Instagrami populaarsust enda jaoks värbamise kontekstis ära kasutada.

YouTube

Kuigi YouTube osutus Eesti tudengite seas üheks kõige populaarsemaks sotsiaalmeedia kanaliks, on seal tööpakkumistega kokku puutunud vaid 24% vastanutest, mis on võrdne näitaja LinkedIn’iga, mida kasutab märgatavalt vähem tudengeid. Veelgi kõnekam näitaja on aga seotud YouTube’i tulemuslikkusega, sest kuigi pea iga neljas noor on selle kanali vahendusel tööpakkumist märganud, on nähtud töökuulutusele ühtlasi kandideerida otsustanud kõigest 0,8% tudengitest. Seega võib sarnaselt Instagramile ka YouTube’i puhul öelda, et tegemist on küll populaarse, kuid värbamisel siiani küllaltki ebatõhusa kanaliga. Seetõttu on ka YouTube’i puhul tööandjatel oluline mõelda, kuidas niivõrd levinud kanalit värbamise kontekstis veelgi efektiivsemalt ära kasutada.

Mida see tööandjate jaoks tähendab?

Need tulemused näitavad, et kuigi Facebook, Instagram ja YouTube olid tudengite seas kõige populaarsemad sotsiaalmeedia kanalid, ei ole nende efektiivsus värbamisel sugugi ühesugune. Kui Facebooki puhul on kanalis nähtud töökuulutusele kandideerinud enam kui iga kolmas tudeng, siis Instagrami ja Youtube’i kaudu jõuab tööle kandideerimiseni märgatavalt vähem noori. Samas näitab LinkedIn’iga seotud statistika, et kuigi kanal ei ole tudengite seas eriti populaarne, on seda kasutavad noored küllaltki altid nähtud tööpakkumistele kandideerima. Seega tuleb värbamisel kasutatava sotsiaalmeedia kanali valikul meeles pidada, et oluline ei ole ainult kanali populaarsus sihtrühma hulgas, vaid ka selle tulemuslikkus kandideerima innustamisel.

Samuti on oluline mõelda, kuidas siiani vähemefektiivseid kanaleid värbamise kontekstis tulemuslikumalt tööle panna, milles on kindlasti oluline roll läbimõeldud ja kanalispetsiifilistel töökuulutustel ning värbamissõnumitel. Seega võib praegusel hetkel vähem levinumaid sotsiaalmeedia kanaleid näha hoopis võimalusena luua loominguline ja kaasahaarav värbamiskampaania veebilehel, kus tudengid ei ole tavaliselt harjunud tööpakkumisi nägema või neile kandideerima. Selle tulemuseks võib olla eristuv lähenemine, mis juhatab sisse uue suuna sotsiaalmeediale tuginevas värbamisprotsessis.