Eduka värbamise eelduseks on põhjalik eeltöö. Tihtipeale piirdutakse aga vaid ametiprofiili pealiskaudse kirjeldamisega, ehk kandidaatidele esitatavate nõuete ja tööülesannete loetlemisega. See võib olla põhjuseks, miks üle pooled (55%) tööandjatest on hädas sobivate töötajate leidmisega vaatamata sellele, et Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta II kvartalis tööturul aktiivseid töötajaid üle 700 000.
Mis jääb tegemata?
Aina rohkem räägitakse, et värbamine = müük. Sageli jäetakse aga enne värbamisega alustamist sõnastamata küsimused, mis on eduka värbamise eelduseks: mida, kellele ja kuidas me müüme?
Lähtuvalt sellest on sagedasemad põhjused, miks värbamine ei anna soovitud tulemusi järgmised:
Sa ei tea, millised on tööandjana Sinu tugevused, ehk mille poolest Sa konkurentidest eristud.
Sa ei tunne oma sihtrühma.
Sa ei ole läbi mõelnud, kuidas ennast tööandjana kandidaatidele müüa.
Miks ei saa värvata ilma põhjaliku eeltööta?
Sageli alustatakse värbamist ilma täpselt sõnastatud eesmärgita – on teada, et uut töötajat on vaja, aga ei ole selge, keda ja milleks otsitakse. Ilma täpselt sõnastatud eesmärkideta ei ole võimalik luua põhjalikku ametiprofiili. Tingituna pealiskaudsest ametiprofiilist tehakse vigu ka järgnevates värbamisetappides.
Sihtrühma teadmata ei saa luua potentsiaalseid töötajaid kõnetavat värbamiskampaaniat, mistõttu ei jõuta sobivate kandidaatideni. Võib tekkida olukord, kus kohtutakse paljude kandidaatidega, aga kuna värbamiskommunikatsioon ei ole olnud konkreetsele sihtrühmale suunatud, satuvad töövestlusele inimesed, keda pakutav ametikoht tegelikult ei huvita või kes sellele tööle tegelikult ei sobi.
Tingituna ebapõhjalikust ametiprofiilist jäetakse värbamisotsus lõpuks tegemata või tehakse see kõhutunde põhjal, sest puuduvad hindamiskriteeriumid, mida valiku tegemisel arvesse võtta. Nii on raisatud palju aega ja raha, halvemal juhul kahjustatud ka tööandja mainet läbi ebaprofessionaalse värbamiskampaania ja kommunikatsiooni.
