Hetk alates töökuulutuse nägemisest või vestlusest tuttavaga kuni lepingu allkirjastamise või eitava vastuseni ning kõik muu, mis sinna vahele jääb – iga osa kandideerimisprotsessist mõjutab organisatsiooni üldist kuvandit ning mainet tööandjana.
Brandemi korraldatud 2018. aasta tudengite uuringus osales pea 2000 vastajat. Kolmveerand vastanuist on praeguste andmete järgi tööotsinguil – iga teine noor on avatud uutele pakkumistele ning ülejäänud on ise aktiivselt tööd otsimas. Noorte üha kasvav teadlikkus, lai silmaring ning oskus näha tööturgu tervikuna peaks ärgitama organisatsioone kui tööandjaid üha rohkem keskenduma oma mainele ning strateegiliselt läbi mõeldud värbamisprotsessile.
Ka noor ootab austust ja lugupidamist
Selle aasta uuringu tulemuste põhjal nõustuvad vaid 52% tudengitest väitega, et viimasele tööotsingule mõeldes said nad kandideerimise käigus antud ülesannete sooritamise kohta põhjaliku tagasiside. Aga mis juhtus ülejäänud 48 protsendiga? Mis veelgi üllatavam – vaid 39% noortest väitsid, et viimasele kandideerimisele tagasi vaadates said nad põhjaliku tagasiside. Aga ülejäänud 61 protsenti? Tagasiside andmine on üks olulisim, kuid paraku Eestis vähemalt praegu üks “valusaim” osa kandideerimisprotsessist, sest paljud noored ei saa tööotsingu käigus ettevõtetelt infot kandideerimisprotsessi kohta või on tagasiside liiga üldine ega aita noorel areneda. Siinpuhul on aga tööandjatel võimalus ja ka vastutus näidata noorte suhtes üles lugupidamist. Kuna noorte tööotsijate ning tööandjate hetkeolukord on keeruline ja pidevas muutumises, siis praeguses situatsioonis saavadki ettevõtted olla vastutustundlikumad, aidates noortel tööturule siseneda ning muuta see protsess mõlema osapoole jaoks võimalikult sujuvaks. Seda kahel lihtsal põhjusel – sellise käitumismaneeriga ettevõte on konkurentidega võrreldes atraktiivsem ning mõne aja pärast võivad olla need samad noored tõelised talendid, keda ettevõte vajab oma eesmärkide täitmiseks.
Miks jätavad noored soovitud töökohale kandideerimata?
Selle aasta tudengite uuringust selgus, et noored jätavad soovitud töökohale kandideerimata mitmetel põhjustel. Neist suurimad on seotud organisatsiooni maine ning puuduliku info jagamisega. Vaata infograafikult, miks noored ei taha soovitud töökohale kandideerida:
