AF: noored tööelu muutjana

Reedel ja laupäeval oli Brandem kohal Arvamusfestivalil Tööelu alal. Annan siinkohal ülevaate arutelust pealkirjaga "Noored tööelu muutjana", mis toimus Paide Vallimäel reedel kell 14:00-16:30. Räägiti sellest, mida tahavad noored tulevaselt tööandjalt ning kas ja kuidas avaldab see mõju tööandjatele. 

Esinejad: tööandjad Jaano Vink(Nordecon AS juhatuse esimees) ja Andrus Järg (Skype Eesti juht). 
Noorte esindajad: Sigrid Laurikainen (Eesti Noorteühenduste Liidu pikaajaline vabatahtlik), Britt Järvet, “Noorteparlament” projektijuht ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus-ja teadusvaldkonnas. 
Moderaator: Kristjan Vanaselja, töövahendusportaali GoWorkaBit juht.

MIS ISELOOMUSTAB UUT GENERATSIOONI, KES LÄHIAASTATEL TÖÖTURULE TULEB?

Tööandjate esindajad Nordeconist ja Skype Eestist tõid noorte iseloomustamiseks enim välja just järgneva omaduse: kõrge enesekindlus. Juhtide sõnul on noorte enesekindlus imetlusväärne - nad on julged oma arvamust avaldama, ettepanekuid tegema ning ei istu vaikselt ega oota kuni neile ülesandeid ette tuuakse. Noorte esindajad olid aga skeptilised - Britt Järveti ja Sigrid Laurikaineni arvates ei ole noored tegelikult üldse enesekindlamad kui varasemate generatsioonide esindajad. Küll aga on noori õpetatud, et tuleb osata end müüa ja näidata end enesekindlana ning seega tahetakse jätta enesekindlat muljet. 

Juhid tõid noorte iseloomustamiseks välja veel:

• soovi näha tulemust nüüd ja kohe. Kuid selle peale võttis publiku seast sõna üks õpetaja, kes tõi välja, et inimesi on erinevaid - selliseid, kes tahavad näha tulemust kohe ja selliseid, kes on n-ö protsessi inimesed. Protsessi inimestele on tema sõnul tarvis anda teada, milline on nende töö tulemus, kuid nad ei pea seda tulemust ennast kohe nägema, piisab ka teadmisest.
• julgus vahetada tööandjat, kui tööandja ei sobi. 

"Tööandja peab hakkama järjest rohkem arvestama sellega, et kui noorele ei meeldi siis ta läheb ära.”

Jaano Vink, Nordecon

Jõuti arusaamale, et ettevõtted peavad oma vaatenurka muutma ja saama aru, et juht peab täpselt teadma, mis on ettevõtte pakutavad väärtused oma töötajatele. Kui noortele need väärtused ei meeldi või ei huvita, siis läheb noor sobivama tööandja otsingule. “Uus reaalsus ongi see, et tööandjana koolitad ja õpetad, aga samas ei saa kindel olla, et noor töötaja sinu juurde tööle jääb," sõnas Vink.

MIDA TAHAVAD NOORED OMA TULEVASELT TÖÖANDJALT?

Noorte esindajate Sigridi ja Briti sõnul on kõige suuremad ootused tööandjatele seotud paindlikkusega nii aja kui koha mõttes.

“Noor soovib, et tal on aega käia tööl, teha vabatahtlikku tööd ning õppida ülikoolis ning seda kõike korraga samal ajal”

Britt Järvet, noorte esindaja.

Selle peale jõuti tööandjate ja noorte vahelises arutelus selleni, et tööandja peab üle vaatama, et need ülesanded, mis ta vaba paindliku tööajaga noorele annab, oleksid väärtuspõhised ja mõõdetavad. Noor tahab teada, mida tema panus ettevõttele annab. Tööandja peab suutma viia töö võimalikult väikesteks osadeks ja andma igale osale väärtuse, et töö tulemust oleks võimalik mõõta.

“Selliselt tööd vaadates ja hinnates ei olegi paindliku tööaja pakkumine enam nii võimatu,”

usub Andrus Järg Skype Eestist. 

Küll aga vaieldi publiku seas vastu, et paindliku tööaja võimaldamine pole igas valdkonnas võimalik. Näiteks Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink tõdes, et IT- ettevõttes on paindlikkuse võimaldamine võimalik, aga mitte kõigis ettevõtetes. Seega paindliku tööaja võimalikkuse teemal jäädi eriarvamustele.

“Ma ei saa öelda ehituse objektijuhile, et tule kella 11ks, kui kell 8 hakkab betoonivoolik betooni valama.”

Jaanus Vink, Nordecon.

KAS NOORI SAAB USALDADA?

Tulenevalt paindliku tööaja ja töökohaga kaasnevast väiksemast n-ö kontrollist töötaja üle kandus jutt üle ka sellele, et kas noori saab usaldada. Siin oldi üksmeelel, et noored tunnevad neile seatud vastutust ka siis, kui neile on lubatud teatud vabadus. 

“Töö käib enamasti meeskondades ja kui meeskond jälle üle nädala kohtub, siis on kõigil ootus, et sa oled vahepealse ajaga loonud väärtust. Siin ei tekigi noorel võimalust n-ö viilida, sest ta teab, et ta veab niimoodi kogu meeskonda alt."

Andrus Järg, Skype Eesti.

Küll aga jõuti ka selleni, et paindlik tööaeg ja -koht ei tähenda, et noor on üksi. Räägiti, et paindliku töökorralduse puhul on mentoril ja kaasaitajal kanda eriti oluline roll, et ta aitaks noorel võimalikust takistusest töös üle saada ja edasi liikuda, et töö ei jääks toppama ja ei tekiks stressi.

PROJEKTIPÕHINE TULEVIK

Nordeconi esindaja ennustas, et kogu töökeskkond liigub projektipõhisuse poole. Kogu töö muutub mõõdetavateks ühikuteks ja kogu ühiskond hakkab selle järgi tööd tegema ja valima.

“Ma ei arva üldse, et on võimatu, et 20 aasta pärast on Nordeconi 700 töötaja asemel vaid 1 või 2 ettevõtte juhti ja lisaks personaliinimene. Kõik muu on projektipõhine ja ettevõte ostab sisse projektijuhi, objektijuhi, raamatupidaja ja kõik muud teenused vastavalt sellele, kuidas äri läheb ja kuidas projektid nõuavad,”

rääkis Jaano Vink. 

Noored olid sellise tulevikuennustuse osas pigem pessimistlikud, sest tõdesid, et kuigi nad soovivad, et töö oleks vaheldusrikas, tahavad nad mingis eluetapis stabiilsust ja kindlat töökohta ning ei taha muretseda, et kui aasta pärast saab projekt läbi, mis siis edasi saab. Noor vajab kindlustunnet ja stabiilsust, oli esinejateks kutsutud noorte sõnum. Selle peale tõusis publiku seast püsti härra, kes nimetas end ettevõtjaks, ja avaldas oma arvamust: “Stabiilsuses puudub areng. Kuidas see teie soovitud stabiilsus ettevõttele hea on? Noored, ärge otsige stabiilsust - see tapab, uskuge mind!”. 

ARUTELU LÕPPSÕNAD

Tööandjate sõnum noortele ehk retsept noortele et nad oleksid edukad ja neid võetaks töökohal tõsiselt:

• Andrus Järg, Skype: "Vaata tööandjat valides selle pilguga, et kus sa kõige rohkem arened. Hoia endas seda soovi ja harjumust õppida kogu aeg midagi juurde."
• Jaano Vink, Nordecon: "Tahaksin kokkuvõtteks öelda, et need iseloomustavad sõnad, mis me oleme täna siin noortest rääkides kasutanud, on kõik olnud vaid positiivsed sõnad. See on hästi tore. Ütleksin noortele vaid seda, et pange end tööandja kingadesse ja ärge nõudke võimatut." 

Noorte sõnum tööandjatele: noorte suurimad ootused tulevasele tööandjale on paindlik tööaeg ja -koht, arenemisvõimalus ja sõbralik kollektiiv