Inge-Helene kogemus Euroguidance akadeemias Saksamaal

Olles igapäevaselt kursis Eesti tööturu, karjääri- ja haridusteemadega, avanes mul märtsi lõpus unikaalne võimalus saada osa Saksamaa tööturgu ja haridust puudutavatest väljakutsetest. 

Silmaringi avardamiseks kandideerisin eelmisel aastal läbi Euroguidance võrgustiku Euroguidance akadeemia programmi (Academia Mobility Experience), mille eesmärgiks on pakkuda Euroopa karjääri-, haridus- ja tööturuspetsialistidele võimalust võrgustuda, jagada praktikaid, tutvuda kohaliku riigi tööturuga ning tuua õpitu põhjal koduriiki uuenduslikke ideid.

Reis viis mind Ida-Saksamaale, Schwerini linna, kus elab ja töötab ligi 100 000 inimest. Meie võõrustajaks oli linnas paiknev HdBA ülikool (University of Applied labour Studies) ning kokku olid tulnud spetsialistid üle kogu Euroopa: Rootsist, Hispaaniast, Küproselt, Luksemburgist, Prantsusmaalt, Sloveeniast, Slovakkiast ja Eestist. Eesti tiimi esindas sellel korral kokku kolmene naiskond organisatsioonidest Brandem Baltic, Eesti Töötukassa ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium.

Viis päeva kestnud programmi põhiteemadeks olid tulevikuametid ning tööturg (Future Jobs and Labour Markets). 

Kuidas toimib haridussüsteem Saksamaal?

Reis algas teoreetilise õppega HdBA (University of Applied labour Studies) ülikoolis, mis on suunatud  haridus-, karjääri- ja tööturuspetsialistidele, kes saavad ülikoolis omandada bakalaureuse- või magistrikraadi. Ülikool paikneb nii Schwerinis kui Mannerheimis ja  õppeprogramm põhineb Saksamaal tuntud Dual VET süsteemil. 

Dual VET süsteem põhineb kool + ettevõte  põhimõttel. See tähendab, et õppesse asunud õppija omandab lisaks teoreetilistele teadmistele paralleelselt praktilise töökogemuse konkreetses organisatsioonis. Näiteks saab HdBA näitel õppesse tulnud karjäärispetsialist paralleelselt töötada tööturuametis (Federal Employment Agency). 

Dual VET on Saksamaa inimeste seas laialt levinud moodus, millega saab liituda põhikooli lõpetaja, keskkooli lõpetaja, soovi korral ka ülikooli lõpetaja või töötu inimene vanusegrupis 18-67. Riigitasandil on võimalik valida 350 erineva rakendusliku programmi vahel (Dual Apprenticeship Programme). Õpet saab alati ka muuta ja vahetada, kui esmalt valitud õpe ei peaks inimesele siiski pikaajalist huvi pakkuma. Õpe kestab harilikult 2-3.5 aastat, olenevalt programmist ning sellest 30% moodustab teoreetiline õpe koolis ning 70% praktika valitud ettevõttes. Õppe lõppedes saab riiklikult tunnustatud Dual VET sertifikaadi.

Peamiselt tänu Dual VET süsteemile, on Saksamaal kõige madalam alla 25-aastaste noorte töötus kogu Euroopas (jaanuar, 2023 seisuga: 5.7%). Saksamaale järgneb madalaima noorte töötuse poolest Tšehhi ja Holland. Eesti baseerub Euroopa riikidest 15-ndal kohal 16.60%-ga. Meile järgneb naaberriik Läti, 17.50%-ga. Kõige rohkem on alla 25-aastaseid töötuid noori Hispaanias, 29.50%.

Dual VET-i populaarsus õppuri seas on silmapaistev. 2023. aasta seisuga alustas Saksamaal õpinguid 1.3 miljonit inimest, kellest 38% sisenes ülikooli, 20% keskkooli, 2% valisid spetsiifilise enesetäienduse Dual Study programmis ja 40% alustas õpet Dual VET õppes. Uuringud näitavad samuti, et 2 õppurit 3-st alustab täiskohaga tööd õpingute lõppedes samas ettevõttes.

Ka Eesti seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Tihti on mõtiskletud - kuidas jõuab õppur ettevõtteni? ning kuidas jõuab ettevõte õppurini? Miks nad mõnikord üksteiseni ei jõua?

Ja kui viimaks jõuavad, miks levivad kuuldused, et tööd alustanud noortel puuduvad vajalikud praktilised teadmised. Kus on käärid?

Eesti kutseõppeasutused on astunud jõulisi samme kontakteerumaks ettevõtetega, et võimaldada oma õpilastele praktikakohti ning üha rohkem ettevõtteid ei karda täna astuda ka haridusasutuse uksest sisse, sest tööjõudu teatud valdkondades napib ning iga õppur on kulla väärtusega.

Ometi tundub mulle, et Saksamaa on Dual VET süsteemi näol need küsimused tunduvalt nutikamalt lahendanud, millest oleks Eestil samuti õppida.

Uus koalitsioon Eestis räägib võimalikust kohustusliku hariduse kehtestamisest 18-nda eluaastani. Neid ideid lugedes paneksin südamele kuivõrd oluline on vestlustesse kaasata haridusasutused, ettevõtted ja teised teemasse puutuvad organisatsioonid.

Ringkäik kohalikus suurimas automatiseerimise ja tehnoloogia väljaõppekeskuses, SAZ ja töötukassas (Arbeitsagentur).

Lisaks Dual VET tutvustusele avanes meil võimalus külastada ka kohalikku suurimat automatiseerimise ja tehnoloogia väljaõppekeskust SAZ ja töötukassat Arbeitsagentur.

Need kaks organisatsiooni teevad tihedat koostööd, pakkudes noortele tehnilist väljaõpet. SAZ on piirkonna ainus taoline ettevõte, konkurents puudub ning enamik noori suundub õppele just SAZ-i. Alad varieeruvad elektrist IT-ni. 

Arbeitsagenturis tutvustas kohalik karjäärinõustaja meile oma tööpäeva. Erinevalt Eesti Töötukassa süsteemist, keskenduvad sealsed karjäärispetsialistid väga kitsalt noortele/ või täiskasvanud tööotsijatele. Eestis on süsteem pigem üldisem ning noorega tegeleval karjäärispetsialistil on harilikult ka hea ülevaade täiskasvanutega tegeleva spetsialisti tööst. Saksamaa põhjal jäi mulle tunne, et süsteemid on rohkem eraldatud. Samuti räägiti avaliku sektori digitaliseerimise väljakutsetest. Erinevalt Eestile, on Saksamaal avalikus sektoris olnud võrdlemisi vähe digitaliseerimist ning paljud protsessid on hetkel veel pigem traditsioonilisemad. Üks probleemidest on väga praktiline, 4G võrgule ligipääsetavus on riigis endiselt kehv.

Jah, kindlasti oli mulle kui karjäärispetsialistile ja värbajale huvitav näha, mis toimub mujal maailmas. Lisaks omandatud teadmistele sain grupivestlusel tutvustada ka Eesti haridussüsteemi ning tutvustada RecruitLabi värbamistarkvara, mis värbajate töö oluliselt lihtsamaks on muutnud. 

Kui ka Sinul tekkis huvi osaleda õpirändel, tutvu võimalustega Euroguidance’i kodulehel: https://www.euroguidance.eu/about-us.