PERSOONILUGU - TRIIN TÕNSING JA RIIGIKANTSELEI

Personalijuhtidele pühendatud kuu puhul toome maikuu igal nädalal teie ette intervjuu ühe personalientusiastiga, kelleks seekord on Riigikantselei personalinõunik Triin Tõnsing.

Mis paneb personalitöö juures Sinu silma särama?

Lihtne, aga samas ka aus vastus – inimesed. Inimesed ja nende unikaalsus. Tänu sellele pakub personalitöö lõputult võimalusi oma loovuse rakendamiseks ja ainulaadsete lahenduste leidmiseks. Kuna iga kolleeg ning koostööpartner toob iga päev tööle kaasa oma isiksuse, motivatsiooni ning hoiakud, siis pole pea ükski tööalane situatsioon sarnane eelmisele. See pakub ka mulle igapäevaselt võimaluse uusi vaatenurki avastada, pidevalt enda seisukohti ümber kujundada ning iga päev oma tööd nautida.

Mida teie Riigikantseleis oma töötajate hoidmise heaks teete?

Meie töötajate pühendumus on keskmiselt päris kõrge ja üheks olulisemaks teguriks, mis aitab seda hoida ja kasvatada, on töö tähendusrikkus ja olulisus. Võimalus igapäevaselt riigi arengusse panustada on meie jaoks oluline motivaator. Organisatsioon peab pakkuma sobiliku raamistiku, et kõigil, kes siin töötavad, oleks selleks head tingimused ning nende rahulolu oleks kõrge. Et igaüks saaks igapäevaseks anda oma parima ning teha seda avatult, meisterlikult ja usaldusväärselt. Selle raamistiku loomiseks igapäevaselt pingutangi.  

Personalitöö on üks korralik rööprähklemine. Kuidas sina personalimaailma meeldivas virrvarris toime tuled? Mis on sinu edu saladus?

Ajaga areneb oskus õigel hetkel oma energiat suunata ja prioriteete seada. Personalitöös edukas olemiseks peab see oskus võrdlemisi hästi omandatud olema, sest ootamatusi tuleb ette igapäevaselt. Eelduseks on kindlasti ka see, et olen inimene, keda motiveerib vaheldusrikkus. Töötan pingelises situatsioonis isegi efektiivsemalt kui meeldivas, kuid minu jaoks veidi igavas rahuolekus. Kindlasti on oluline ka oskus end jälgida ja enda eest hoolitseda. Üks kiire huumoriga vürtsitatud vestlus kolleegiga või 15 minutiline jalutuskäik lõunapausi ajal teeb pingelisel hetkel imet ning annab esmapilgul ületamatuna näivatele tööülesannetele sootuks teise perspektiivi. Kindlasti pean oluliseks ka õiges koguses ning õigel hetkel doseeritud huumorit.

Mis on Sinu arvates viimastel aastatel järjest tugevam personalitrend või silmnähtav muutus personalimaastikul?

Viimane aasta on meid kahtlemata oluliselt paindlikumaks, aga ka loovamaks muutnud. Tahan uskuda, et igast kogemusest on võimalik midagi kasulikku leida ja viimase aasta peale tagasi mõeldes pole keeruline kogu selle kaose keskelt neid „maasikaid“ leida. Oleme muutunud oluliselt vastuvõtlikumaks muutustele, õppinud paindlikumalt reageerima ja ootamatuste korral loovalt ning leidlikult oludega kohanema. Arenenud on uued töövormid ning sellega koos ka töötajate arvutikasutusoskused. Kindlasti on senisest tugevamalt fookuses töö- ja pereelu ühildamise teemad, sellealased diskussioonid on nüüd varasemast oluliselt aktuaalsemad. Oluliselt on muutunud tööaega ja -kohta puudutavad seisukohad, sealt edasi on muutused tungimas ka juhtimiskultuuri, tulemuslikkuse juhtimisse, töötajate hoidmise ja motiveerimise valdkondadesse. Võiksin veelgi jätkata, aga kokkvõtlikult tundub, et „läbielatu“ loob kindlasti ka edaspidiseks hea pinnase, millele tulevasi personalimaastiku muudatusi ehitada ja see protsess on hoogsalt käima läinud.

Mis on parim raamat, mis on Sind personalivaldkonnas edasi aidanud?

Mõistmine, et iga inimest juhivad erinevad motivaatorid ja igaüks meist mõtleb, reageerib ning käitub enda isikuomadustest ja varasematest kogemustest tulenevalt, on olnud minu jaoks väga oluline avastus. Seda aktsepteerides ja mõistes on koostöö inimeste hoopis teisel tasemel. Liiga tihti soovime, et teised mõtleks või reageeriks meiega sarnaselt. See on paljude konfliktide aluseks. Niisiis, ühte konkreetset raamatut nimetamata loen alati huviga sotsiaal- ja isiksusepsühholoogia valdkonna kirjandust, sobitan loetut oma seniste kogemuste konteksti ning arutlen meelsasti loetu teemal lähikondsetega.