44% töötajatest tahaksid oma tööaega ise korraldada

Kui välja arvata ametid, kus tööaeg on määratletud tulenevalt ettevõtte vajadusest kindlal ajal kindlas kohas viibida (tootmine, teenindus, jaekaubandus), võimaldavad vähesed tööandjad oma töötajatel enda tööaja korralduse üle ise otsustada, olenemata sellest, et töö iseloom seda tegelikult võimaldaks.

Töötajatele suurema paindlikkuse võimaldamine on tööandjatele kasulik vähemalt kahel, varasemate uuringute poolt tõestatud, põhjusel. Esiteks suurendab see inimeste hulka, kellele pakutav töö sobib. Teiseks on töötajad, kes saavad oma tööaja korralduse üle ise otsustada produktiivsemad.

“Peamised põhjused, miks tööandjad vaatamata töötajate ootustele ei paku töötajatele võimalust oma tööaja üle ise otsustada, on seotud juhtimise-, töökorralduslike- ja ka seadusandlike aspektidega. Samas on töö paindlikkus palju laiem teema, kui pelgalt tööaja korraldus. Paindlik töö võib kätkeda endas töötaja otsustusvabadust ja vastutust nii tööaja, töökoha, töö meetodite, tähtaegade jms osas. Eestis saaks töö paindlikkust suuremal või vähemal määral rakendada enamikel töökohtadel”, kommenteerib analüüsi tulemusi Paavo Heil

Eestis ei ole seni täpsemalt uuritud, millistel põhjustel töötajad soovivad ja kuivõrd tööandjad võimaldavad, tööaja ja -kohaga seonduvat iseseisvust ja paindlikkust. Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu raames selgitavad Palgainfo Agentuur, Brandem ja partnerid need tegurid välja. Seekordse uuringu fookuses on iseseisvus tööaja korraldusel, makstavad lisatasud ja soodustused. Uuringu raames küsitletakse tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid.

Küsitlusele saab vastata 3. detsembrini eesti ja vene keeles.

Uuringu esmased tulemused avaldatakse 19. detsembril 2016, põhjalik kokkuvõte ilmub 23. jaanuaril 2017. Uuringus osalemine on tasuta, samuti on uuringu peamised tulemused osalejatele tasuta.

Uuringu partnerid on Brandem, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, CV Keskus, Targa töö ühing ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.