Millised makromajanduslikud trendid mõjutavad 2016. aasta tööjõukulusid?

VÄLISPARTNERITEL EI LÄHE HÄSTI

Et teada saada, kuidas läheb Eestil, soovitab Eamets vaadata, kuidas läheb peamistel väliskaubanduspartneritel Soomel ja Rootsil. Eesti avatud majandus sõltub kaubanduspartnerite käekäigust ja kui väliskaubanduspartneritel ei lähe hästi, siis ei saa ka Eestil hästi minna. Allolevalt graafikult näeme, et Soome võib-olla saavutab sel aastal positiivse majanduskasvu, aga Venemaa, Läti ja Leedu on pigem languses. Ainult Rootsil on väike kasv.

Küll aga kui vaadata kogu euroala majanduskasvu, siis siin on Eestile hea uudis: euroala majanduskasv jätkab taastumist, kiireneb aegamisi. Lisaks toob Eamets välja veel ühe hea uudise Eestile: statistika näitab, et Eesti ettevõtjad on suutnud leida uusi turge, millega asendada Venemaa ärakadumist. Kuid Eesti majanduse tulevikku ümbritseb jätkuvalt suur ebakindlus:

"Euroala majanduskasv on küll positiivne, aga samas on palju segadusttekitavaid faktoreid, mida ei oska ette ennustada - näiteks pagulaste mõju majandusele, kreeka suur võlakoorem, hiina börsil toimuv"
Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan

KESKMISE TÖÖTAJA HARIDUSTASE TÕUSEB

Kui vaadata tööturul toimuvat, siis keskmise töötaja haridustase Eestis tõuseb. See tuleneb sellest, et iga aasta uued tööturule sisenejad on kõrgemalt haritud kui tööturult väljujad. Selline nähtus tähendab tulevikus suuremat nõudlust kõrgema keskmise palga järele. Palgad on tänaseks juba saavutanud ja ületanud kriisieelse taseme.

PALGATÕUS KASUMITE ARVELT

Eametsa sõnul teeb majandusstatistikat vaadates murelikuks tööjõu tootlikkuse ja palga vahe. Ettevõtte jaoks on oluline, kui palju eurosid iga töötaja talle oma tööga sisse toob. Kuid kui aastatel 2011-2012 oli SKP ja brutopalga kasv enam-vähem sünkroonis (vt allolev graafik), siis alates 2013. aastast näeme, kuidas SKP kasv palgatöötaja kohta on kõvasti allapoole tulnud ja palgakasv on tulnud ka, aga olulise viiteajaga.

"See tähendab, et palgakulude suurenemine saab tulla ainult ettevõtte kasumi arvelt. Süvenev palgaralli sööb ettevõtete kasumeid," 
Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan

Eelmisel aastal ettevõtete kasum väheneski. "Ehitussektor on ilmne näide sellest, kuidas palgakasv on olnud oluliselt suurem kui tööjõu tootlikkuse kasv,” sõnas Eamets.

EAMETSA KOKKUVÕTE: "EBASELGUSI ON PALJU, TULEVIK ON SEGANE."

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi.

• Arvestades mitme olulise ekspordi sihtturu probleeme, on Eesti majanduskasv olnud rahuldav, seda ka hoogsa eratarbimise tõttu
• Eesti majandusele pikemaajaliselt jõukohane kasv on 3–4%. Sellest kiiremat kasvu piirab elanikkonna vähenemine ning välja kujunenud tootmisstruktuur, - sisseseade ja -tehnoloogia
• Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda üle 4% ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga

Mitmed riskid võivad edasist kasvu pidurdada

• Prognoos eeldab, et Venemaa ja Ukraina konflikt ei süvene, kuid geopoliitilised ohuallikad on endiselt väga tõsised
• Pinged tööturul pole kasvanud, kuid kasumite kahanemine annab märku, et ettevõtete investeerimisvõime võib olla vähenenud . Eametsale teeb aga muret, et see võib viia selleni, et üks hetk asuvad kasumivähesuse käes vaevlevad ettevõtted töötajaid koondama.
• Eesti kui investeeringumahuka majanduse jaoks kätkeb endas ohtu võimalik varahindade langus Põhjamaades, mis võib piirata pankade rahastamisvõimet
• Eesti majanduskasvu jaoks on energia odavnemine olnud soodne, sest siinne majandus on keskmisest energiamahukam, kuid energia hinna järsu tõusu korral oleks mõju vastupidine

Kokkuvõte on koostatud Raul Eametsa ettekande põhjal Palgainfo Agentuuri ja partnerite seminaril 27.08.2015.