Tööotsijate tuleristsed: mis on kandidaatidele oluline?

Tööotsimise protsess võib olla aeg täis huvitavaid võimalusi ja väljakutseid. Aga mis juhtub siis, kui see pealtnäha põnev toiming kujuneb tüütuks ja pingeliseks tegevuseks? Mitmed lahtised otsad, võimetus tulevikku planeerida ja lõputud kandideerimised võivad paljude inimeste jaoks mõjuda muserdavalt ning pärssida motivatsiooni töö edasi otsimiseks. Tööandja turundus- ja värbamisagentuur Brandem viis läbi küsitluse ja võttis luubi alla tööotsijate kandideerimiskogemused, et välja selgitada, mis on kandidaatide jaoks värbamise puhul oluline ning mis on kitsaskohad ja probleemid, millega tööotsijad praegusel tööturul silmitsi seisavad. 

Tagasiside ja kiirus

Kõige olulisem aspekt kandidaatide jaoks on kahtlemata tagasiside. Pikk ootamine ning kogu protsessi aeganõudvus ei too laiemas pildis kummalegi osapoolele kasu. Ilmari (31) sõnul tuleb tagasisidet anda võimalikult palju ja lubatud ajal: “Tööotsija ei armasta vaikust, see tekitab pinget”. Pea kõik küsitlusele vastanud tõid välja, et tööle kandideerimise kõige suuremaks kitsaskohaks on vähene tagasiside või selle puudumine. Tööotsija soovib olla kandideerimisprotsessiga kursis, olla teadlik, mis faasis värbamine on ning millal on oodata vastust. “Hästi oluline on kiire tagasiside, ka negatiivse otsuse puhul, et inimene teaks arvestada ja uut tööd hakata vajadusel otsima. Samuti ka positiivse otsuse puhul on väga oluline mitte venitada ning anda võimalikult kiiresti otsusest teada, sest see muudab ka kogu protsessi ja tööletulemise aja kiiremaks,” kirjeldab Kristel-Liis (22) kiiruse ja tagasiside olulisust. Piisav kommunikatsioon tööotsija ja ettevõtte vahel pole vajalik mitte ainult kandidaadile, vaid ka ettevõttele, sest nii saab tööandja edasi liikuda nende kandidaatidega, kes on tööpakkumisest endiselt huvitatud.

Avatus ja sõbralikkus 

Töövestluse õhkkond on tihtilugu pingeline: tööotsijal tuleb enamasti vestelda tundmatu inimesega ning lõppude lõpuks annab värbaja kandidaadi kohta ka hinnangu. Marlene (22) sõnul ei tohiks hea töövestlus olla liiga tõsine: “Tahan ära tajuda, millisesse kollektiivi astun ja sellest esimese tunde annab intervjueerija”. Vaba ja positiivne suhtlus võtab pinged maha ning aitab kandideerijal end avada: “Minu jaoks on oluline, et mind intervjueerivad inimesed on soojad, avatud ja sõbralikud. Sellega aitavad nad tekitada vaba keskkonna, mille läbi suudan mina end mugavalt tunda,” iseloomustab hiljutine tööotsija Kertu (35) head tööintervjuud. Sageli tunnevad kandidaadid, keda tööle ei valita, et kogu nende pingutus ja aeg on raisku läinud. Seda tunnet aitab tasakaalustada sõbralik ning siiras töövestlus - kui ettevõtte ei saa seekord kandidaadile pakkuda tööd, on vähemalt loodud hea kontakt ning tööotsija lahkub vestluselt positiivse emotsiooniga. 

Tööandja atraktiivsus ja maine

Brandemi uuringust selgus, et värbamisel saadud info mõjutab kandidaatide üldist arvamust tööandja kohta. Koguni  87.5% vastanutest nõustus, et värbamisel kogetu kujundab nende silmis tööandja mainet. Soe ja avatud suhtlus loob ettevõttest sarnase kuvandi. Kandidaat peab tundma, et just see ettevõte on koht, kus ta tahab oma päevad veeta. Ilmari (31) sõnul võib värbamisprotsess mõjutada ka seda, kas tööpakkumine üldse vastu võtta: “Halvasti ettevalmistatud ja läbiviidud värbamise korral kaaluksin tõsiselt, kas selle asutusega on mõtet end siduda.” Tihti unustavad tööandjad, et mitte ainult nemad ei vali endale töötajat, vaid samamoodi valivad potentsiaalsed töötajad endale sobiva tööandja. Johanna (19) sõnul mõjutab värbamisel saadud info tema arvamust ettevõtte kohta: “See mõjutab seda 100 %, kuna kui tööandja on üleolev siis ma juba tean kohe ära, et ma ei soovi selles ettevõttes töötada. Selle järgi saan ma juba eeldada, milline suhtumine võib olla minu kolleegidel oma töö vastu ning terve ettevõtte vastu”.

Ausus ja läbipaistvus 

Tööintervjuu ei ole mõeldud ainult kandidaadi hindamiseks vaid samamoodi peaks tööandja andma omapoolse panuse ning ausalt ja läbipaistvalt kirjeldama ametipositsiooni ja ettevõtet. Nii on võimalik vältida olukordi, kus värbamisel maalitakse ettevõttest reaalsusest erinev pilt. “Värbamisel on oluline täpselt ära rääkida, milline on töö iseloom – isegi, kui tegemist on väga raske või närvesööva tööga, siis tuleb kõik head ja halvad küljed välja tuua. Nii säilib ausus ja inimene saab rahulikult järele mõelda ning ilmselt aitab see vältida ka seda olukorda, kus uus töötaja lahkub ettevõttest kiiresti. Mõni inimene ju otsibki väljakutseid!” selgitab Kristel-Liis (22) aususe olulisust. Johanna (19) sõnul on avatud ja läbipaistev töövestlus selline, kus ta saab piisavalt palju informatsiooni enne tööle asumist: “Saan teada kõik tööülesanded, töökoha poolt pakutavad soodustused ja arenguvõimalused”.

Kuigi värbamistrendid muutuvad ajas ning järjest enam hakatakse kasutama uusi vahendeid ja võtteid, nagu näiteks karjäärilehed ja tööandja video, on inimlikud suhtlemise alustalad püsinud samadena. 

Tööandja, kas sina järgid värbamisel neid põhimõtteid? Õige pea jagame Brandemi värbajate soovitusi kandidaadi kogemuse kujundamiseks.