Miks kasutada videot värbamiskommunikatsioonis?

Video on tarbija teekonna oluliseks osaks. Tänapäeval ei osta inimene kallimat toodet ilma, et ta oleks vaadanud toote kohta videot ning kui tegu on suurema väljaminekuga, tahab reeglina inimene teada, milline ostetav toode välja näeb ning kuidas see töötab. Niisamuti on karjäärivalik inimesel üks olulisemaid ja keerukamaid valikuid eluteel. Siin töötab veelgi keerulisem otsustusmehhanism. Kuna videod tulevad tihedasse tööandjate konkurentsimaailma järjest enam sisse, siis deduktiivselt võime tuletada, et varsti ei kaalu inimene enam tööpakkumist, mille kohta ta ei saa näha informeerivat videot – milline töökoht välja näeb ja kuidas võiks seal olla töötada. Kui ta ei saa pilti ette, milline ta töökoht välja hakkab nägema, kes seal töötavad, milline on ülemus, on kandidaadis keeruline huvi tekitada.

Videoga saab visualiseerida töökultuuri

“Töökultuur” on muutunud tööandjate jaoks üheks kõige olulisemaks argumendiks kaasaegsetes ettevõtetes. Teadlaste J. Kotteri ja J. Heskett'i 1992. aasta uuring vaatles erinevate ettevõtete arengut 10-aastase perioodi jooksul. Uuringust selgus, et ettevõtted, kes teadlikult juhtisid enda ettevõtte kultuuri, edestasid sarnaseid ettevõtteid, kes kultuuri ei juhtinud. Kultuuriga tegelevate ettevõtete käive kasvas 10 aastaga 516% rohkem. Aktsiahind erines 827%, netokasum kasvas 755% rohkem. Ja mis teemakohane – töökohtade arv 246% rohkem.

Just töökultuur on üks olulisemaid aspekte, mis inimesi töökohas hoiab. Paljud ettevõtted täna aga annavad tööotsijatele seda edasi ainult läbi kahe sõna töökuulutusel: “hea töökultuur”, kuid sellest jääb väheks. Video on üks efektiivsemaid viise läbi arvutiekraani presenteerida töökultuuri ja tiimi dünaamikat, sest iga tiim on erinev ja kõigil on omad erisused. Videoga saab efektiivselt välja tuua, miks just Sinu ettevõte eriline on. On seal minimaalne hierarhia ja tegevjuht viibib töötajatega samas ruumis? Või on Sinu ettevõttes hoopis traditsioonilised kohvihommikud?

Video suudab kõige paremini imiteerida ja jäädvustada päris elu. Kui inimene loeb, ei näe ta öeldu taga tausta. Ta ei näe tonaalsust, siirust, toetavaid elemente (kontor, töötajate naerunäod). Videos argumentide esitamine mitmekordistab mõju, kui seda võrrelda argumentidega ettevõtte karjäärilehel või kuulutuses. Tööotsija näeb, kui siiralt seda öeldakse, kes ütleb, kui meeldivad inimesed seal ikkagi on.

Standardsed sõnakõlksud töökuulutuses ja karjäärilehel (näiteks “konkurentsivõimeline palk, sõbralik kollektiiv”) ei avalda tänasele tööotsijale enam soovitud mõju. Need on vaid mõned standardsetest argumentidest, mis tänases infoväljas enam kandidaadi tähelepanu ei püüa. Video on aga koht, kus saab neid samu “sõnakõlkse” visuaalselt ja eristuvalt välja tuua.

Inimene tahab töötada kolleegidega, kes jagavad temaga samu väärtusi ja põhimõtteid. Deloitte Insights 2017 Global Human Capital Trends uuringust selgus, et ülemaailmselt kõige tähtsamaks aspektiks töötaja rahulolul on just töötaja kogemus selles ettevõttes ja peamiselt seostub see otseselt töökultuuriga. Videos saab visualiseerida organisatsiooni missiooni, visiooni ning väärtuseid. Selle põhjal saab tööotsija otsustada, kas tööandja haakub temaga või mitte. Väärtused ja põhimõtted on midagi, mida inimene peab endale oluliseks ja kui keegi väidab tekstis neid tõekspidavat, ei ole see nii usutav kui näeme inimest seda videos ütlemas/näitamas. Näiteks Brookings Institutioni 2014. aastal läbi viidud uurimuses toodi välja, et 63% milleenialitest peavad oluliseks, et ettevõttel oleks positiivne mõju ühiskonnale. Iga sektori tööotsijatel on kindlad ootused töökoha suhtes ja video on hea formaat neid esitleda tööotsijale usutaval ja efektiivsel moel ning saavutada tööotsijaga emotsionaalne side.

Videoga jääd paremini meelde

65% inimestest on visuaalsed õppijad (Bradford, 2011). Kõige mõjusamaks mälutehnikaks mälumeistrite ja -treenerite seas peetakse just visualiseerimist. Kui on vaja jätta meelde näiteks numbrijada või inimeste nimed, siis kujutle enda vaimusilmas selle teemaga seoses mingisugune situatsioon (loe: video). See töötab, sest inimese aju on piltidele vastuvõtlikum kui tekstile. See tähendab, et videod aitavad õpitut paremini talletada kui tekst.

Mõtle korraks enda lemmiku juturaamatu peale. Mis kujul sa seda mäletad? Kas esimesena meenub raamatu lehekülg ja seal olevad laused? Või hoopis tuleb Sulle silme ette raamatu tegevus? Ehk siis Sinu mälu jäädvustas su lemmikraamatu videona. Sinu mälu armastab videoid, kas pole?

Kuigi inimesed võivad olla valdavalt kas visuaalsed või auditiivsed õppijad, on uuringute käigus selgunud, et tegelikult oleme lõpuks kõik visuaalsed õppijad, sest silmadeta infot omandamata on raske õppida. Teiseks, mida rohkem meeli me õpiprotsessi kaasame, seda rohkem jääb kuulajale meelde. Video kaasab nägemise ja kuulmise, mida on rohkem kui teksti ja pildi puhul.

Meeldejäävad sõnumid mõjutavalt otseselt kommunikatsiooni ning sõnumite edastamise efektiivsust. Kui inimesed mäletavad brändi nime ja ettevõtte asukohta, siis nad teavad, kuidas ettevõtte poole pöörduda. Kui inimese ees on valik, millist toodet osta, valib ta tõenäolisemalt selle, millest ta on midagi kuulnud, mida ta teab ja mis on talle tuttav. Kui tööotsija seisab silmitsi valikuga, kuhu tööle minna, valib ta suurema tõenäosusega tööandja, millest ta on midagi kuulnud, mis on tema jaoks tuttav ja kus ta oskaks ennast töötajana ette kujutada. See eeldab, et tal on selleks vajalik info olemas.

Video on efektiivne

Inimesed vaatavad igapäevaselt sotsiaalmeedias rohkem videosid, kui nad loevad ajalehti. 62% milleenialitest vaataksid meelsamini ettevõttest videot kui loeksid ettevõtte kohta (Animoto uuring 2015). E-kirjad, mille pealkirjas on mainitud “video” suurendab avamist 300% võrra (Forrester Research).  Eyeview Digitali läbiviidud uuring: video lisamine maandumislehele suurendab conversion’it 80%-ga (conversion ehk mida tahame, et kasutaja meie veebilehel teeks – näiteks telliks uudiskirja, sooritaks tehingu, kandideeriks). Uuringud näitavad, et e-poodide klientidest enamik toodete ostjaid on toote kohta eelnevalt vaadanud selgitava video. Ettevõte Ongig võrdles töökuulutusi veebiportaalis, kus oli ainult tekst ja töökuulutusi, kus lisaks tekstile oli video. Google Analyticsi andmete kohaselt ainult tekstiga töökuulutusel veetsid inimesed 55 sekundit, videoga töökuulutusel aga 5 minutit ja 23 sekundit. Vahe on 487%. Video on meelelahutuslikum kui tekst, kus inimese tähelepanu püsib kõrgemal, sest ta saab näha liikuvaid pildikesi, kuulda heli, jälgida mingit lugu algusest lõpuni.

Videoga saavutad konkurentsieelise

Selgub, et just video on üks mõjusamaid formaate enda esitlemiseks tööandjana. Värbamiskommunikatsioon liigub üha rohkem video suunas, kuna toob soovitud tulemusi ning on oluliselt efektiivsem. Video kasutamine värbamisturunduses pole Eestis veel väga laialt levinud, mis tähendab, et tööandja, kes astub täna selle sammu, suudab tekitada konkurentsieelise ja leida parimaid talente.

Asi pole mitte aga ainult videos, vaid selles, KUIDAS video ülesehitada ja mis sisuga täita. Sellest, kuidas täpsemalt efektiivne tööandja video luua, räägime järgmistes blogilugudes.