Tööintervjuu kui raketiteadus?

“Soovime Sind kutsuda tööintervjuule. Kas järgmine nädal võiks sobida?” Milline emotsioon tekib Sinul seda lauset lugedes? Kas mäletad oma viimast tööintervjuud? 

Paljud meist on tööintervjuul käinud ja teavad, millega tegu. Kahtlemata tekitab tööintervjuu inimestes emotsioone ning Harvard Business Review hinnangul ka stressi ja ärevust. Kuna intervjuu ei ole kõige loomulikum sotsiaalne situatsioon, peab enamik inimesi lühikest enesetutvustust ja töökogemustest ülevaate andmist parajaks väljakutseks. Sageli tekitavad lisapinget sundmõtted: kuidas valmistuda?, kas ma olen piisvalt valmistunud?, mida intervjuule selga panna? jpm.  

Enne intervjuule minekut tasub värbajal, ettevõtte juhil kui kandidaadil lahti mõtestada intervjuu eesmärk ja enda roll selles protsessis.  

Tööintervjuu on vestlus, kus tööandja ja kandidaat lähemalt tutvuvad. Vestluse eesmärgiks on selgitada välja kandidaadi sobivus antud ametikohale, samuti analüüsib kandidaat ettevõttega sobivust ja tahet organisatsiooniga liituda. See on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled valivad üksteist. Kuigi teoorias on kõik lihtsasti mõistetav, tuleb praktikas ette ootamatuseid ja vahel ka juhtumeid, kus kandidaat end võrdse osapoolena ei tunne. Aastaid tagasi tööotsijaid koolitades väljendus nende silmis üllatus kui rääkisin töövestlusest, kui “võrdsest vestlusest”. Valdavalt olid inimesed arvamusel, et tööandja on ikka ja alati paremal positsioonil.  

Omajagu segadust tekitas ka koroonaperiood, mis muutis tööturu dünaamikat. Intervjuud suundusid online-i ning sellest sai igapäevane reaalsus. Neil, kelle digipädevused nõrgaks jäid, tekitas lisastressi intervjuude tehniline pool, mis võis töökoha leidmisel takistuseks saada. 

Koroonaperioodi tipphetkel tõusis registreeritud töötuse määr 2021 aasta märtsis 8,8%-le, üle 57 000 töötuga. Seejärel hakkasid numbrid taaskord langema. Hetkel on registreeritud töötuid ligikaudu 50 700 inimest. Uute kriiside valguses on numbrid varasemaga võrreldes jällegi kasvanud. 

Statistikast tulenevalt, on tööturul palju inimesi, kes peatselt uusi väljakutseid otsivad. Lisaks CV ja motivatsioonikirja koostamisele mängib intervjuu tööotsingu protsessis väga tähtsat rolli. 

Milline intervjuu võib Sind ees oodata? 

Tööintervjuu jaguneb peamiselt seitsmeks erinevaks alaliigiks: 

• Eelintervjuu – lühikene vestlus värbaja/või ettevõtte juhi ja kandidaadi vahel 

• Klassikaline intervjuu –  silmast-silma vestlus värbaja või ettevõtte juhiga 

• Paneelintervjuu – intervjuu, kus osaleb rohkem kui kaks intervjueerijat  

• Online intervjuu – toimub Teamsis, Zoomis, Google Meetis või mõnel teisel online platvormil 

• A-sünkroonne intervjuu – ettesalvestatud küsimused, millele kandidaat vastab läbi värbamistarkvara 

• Grupiintervjuu – intervjuul osaleb rohkem kui kaks kandidaati 

• Tehniline intervjuu – intervjuu, mille eesmärk on välja selgitada kandidaadi tehnilised pädevused 

Intervjuule minnes võiks kinni pidada lihtsast printsiibist - intervjuu ei ole raketiteadus. See on inimsuhtlus, mille käigus õpitakse üksteist lähemalt tundma. Minu hinnangul ei peaks kandidaat intervjuuks „üle õppima“. Vastupidiselt, liigne ettevalmistus võib tekitada situatsiooni, kus vastused ei tule loomulikult ja paaniline meenutamine, mis sai kodus „pähe õpitud“ loob sageli olukorra, kus ei tule meelde ükski lause. Siiski, mõistlikul määral ettevalmistus on vajalik ja tagab paremad võimalused järgmisesse vooru pääsuks.  

Kuidas võiks intervjuuks valmistuda? 

Kandidaat võiks enne intervjuud läbi mõelda: 

• kuidas end tutvustada 

• mõtestama, miks ta kandideeris 

• analüüsima oma peamiseid tugevusi, kuid ka arendamist vajavaid külgi, olgu need siis tehnilised oskused või isikuomadused.  

Samuti ootavad ettevõtte juhid taustateadmist ettevõtte kohta, mis toob alati kandideerijale plusspunktid korralikult tehtud taustatöö eest. Kui oled ülalnimetatud teemad läbi mõelnud, oled suure tõenäosusega intervjuuks piisavalt hästi valmistunud. 

Suurimaks miinuseks, mida kandidaadid intervjuul teevad, on liigne „minevikus kinni olemine“. Tihti räägitakse liiga pikalt vanadest kogemustest, kuid unustatakse kogemuste sidumine uue ametikohaga. Keskmiselt kestab tööintervjuu vaid 40-minutit, seega mõelge hoolikalt, kuidas tulevad teie varasemad kogemused kasuks uuel ametikohal. Enamikele tööandjatele meeldivad visiooniga inimesed – mida parema pildi suudate oma kogemustest ja teadmistest luua, seda edukamaks kujuneb intervjuu.  

Intervjuu protsessis on tähtis jääda loomulikuks ja näidata üles siirast huvi. Värbajana saan öelda, et autentsus paistab alati välja! Mõelge tööintervjuust kui võimalusest ammutada värskeid teadmisi ja kohtuda huvitavate inimestega. Isegi kui vestlus ei klappinud, oli see väärtuslikuks kogemuseks. Kuulake, küsige ja mõelge kaasa!  

Samuti on vastakaid arvamusi, mitu intervjuu vooru või kodust ülesannet peaks inimene läbima enne kui tehakse tööpakkumine. Konkreetset vastust ei ole – sõltub ametikohast. Küll aga on tähtis, et intervjuu protsessid oleksid läbipaistvad, etapid selged ja üllatusmomente võimalikult vähe. 

Globaalse värbamisagentuuri Robert Halfi küsitluses selgus, et 62% USA töötajatest kaotab töökoha vastu huvi kui ei kuule tööandjalt esmast tagasisidet 10 päeva jooksul peale intervjuud.  

Muidugi võivad protsessid hilineda mitmetel põhjustel – suures organisatsioonis, kus tuleb läbida palju etappe, võivad otsustusprotsessid kauem aega võtta, siiski saab värbaja sellisel juhul kandidaadiga protsessi vältel suhtlust hoida ja teavitada edasistest sammudest. 

Sama oluline kui kandidaadil intervjuuks ettevalmistamine, on värbajal ja ettevõtte juhil arusaamine, et intervjueerides võtate vastutuse nii inimese heaolu, kui ettevõtte maine eest. Intervjuu võib tõsta inimese pilvedesse või anda kogemuse, mida ei soovita enam korrata. Madalama enesehinnanguga inimeste puhul võib halvimal juhul kehv kogemus tekitada tunde, kus kandideerimise ees tekib hirm.  

Iga vestlusega kujundate ettevõtte mainet. Eesti tööturg on väike ning info levib kiiresti. 

Edukas tööintervjuu algab huvist inimese vastu. Olete kutsunud inimese põhjusega oma organisatsiooniga tutvuma, seega tema vastu huvi üles näitamine ja viisakas vastuvõtt on elementaarsed. Isegi kui leiate, et kandidaat ei sobi, saate seda oskuslikult väljendada viisil, et kandidaadile ei jääks teiega kohtumisest halb tunne. 

Novembris korraldas RecruitLab, värbamistarkvara ettevõte, värbajatele suunatud seminari, kus arutlesime värbamise väljakutseid ja kandidaadikogemuse osatähtsust. Kohtumisel osalesid värbajad Suurbritanniast, Eestist, kui mujalt. Seminari saate järelvaadata siit: The best questions for job interviews - YouTube