Uuring: mängustamine värbamises

Ehk olete kuulnud väljendit edutainment, mis kujutab endast õppeprotsessi mänguliseks muutmist (puudutasin seda teemat oma blogiloos sisekommunikatsiooni üritustest). Mängustamise mõte on üle toodud ka värbamisturundusse, mille tulemusel tekib sarnane termin: recruitainment (recruitment + entertainment). Brandemi digiturundaja Maarja Närska keskendus oma värskes bakalaureusetöös just sellele hübriidmõistele ning uuris, kuidas mõjutab selline lähenemine 19-25-aastaste noorte suhtumist tööandjasse ning pakutavasse positsiooni.

Maarja enda sõnul on mängustamise kasutamine värbamises Eestis üpris vähe levinud praktika, mistõttu aitab loominguliselt rakendatud lahendus tööandjal konkurentide seast silma paista, oma tööandja kuvandit positiivselt kujundada ja värbamist efektiivsemaks muuta. Samuti lisab ta, et ükskõik kui suure- või väiksemahuline lahendus, äärmiselt oluline on see korralikult läbi mõelda ja vajadusel turundustiimi või väljaspoolt ettevõtet asjatundjaid kaasata.

Jah mängustamisele!

Uuringu tulemused näitavad selgelt, et värbamisturunduse mängustamise vastu on nii noorte meeste kui naiste hulgas suur huvi. Nimelt 62% küsitluses osalenutest usuvad, et nad on sellest pigem huvitatud ja 18% väga huvitatud. Peamisi põhjuseid, miks mängustamist põnevaks peetakse, on kolm.

Kolmandik vastanutest põhjendab oma huvi värbamisprotsessi mängustamise vastu argumendiga, et see on uudne lähenemine. Veerand vastanutest usub, et see on ebatraditsiooniline viis oma pädevuse ja oskuste näitamiseks. Kolmas populaarseim põhjus on puhtalt emotsioon: mängustamise kasutamine teeb värbamisprotsessist lõbusa ja kaasahaarava tegevuse. Toetudes Z-põlvkonna peamistele omadustele, milleks on individuaalne eneseväljendus ja ühiskonna poolt paika pandud kategoriseerimise vältimine, vastavad uuringu tulemused igati ootustele. Ühtlasi on noored tehnoloogiliste lahendustega väga tuttavad ja seetõttu tervitavad hea meelega uusi digitaalseid lahendusi.

Eelistused mängustamise tüüpide osas meeste ja naiste vahel suuresti ei erine: mõlema meelest on interaktiivse mängu mängimine, mille sisuks on positsioonile omaste ülesannete ja väljakutsete lahendamine, kõige huvipakkuvam variant.

Sellele järgneb intervjuul eluliste, töö positsiooniga seotud väljakutsete lahendamine, mis annab kandidaadile võimaluse oma individuaalset lähenemist demonstreerida. Samuti meeldib suurele osale naistest  (83%) online sobivus- ja isiksustestide tegemine, mis meeste seas jäi populaarsuselt aga 61%-ga eelviimaseks.

Mängustamine tõstab positsiooni ja tööandja atraktiivsust

Ühtlasi selgus uurimusest, et mängustamise elemendi kasutamine värbamisturunduses muudab nii tööandja kui ka tema poolt pakutava positsiooni kandidaadi jaoks atraktiivsemaks. Muidugi, kui ratsionaalsusele ja konservatiivsele tõsidusele, mida tööle kandideerimine endaga kaasa toob, lisada mängulisuse läbi natukene positiivset emotsiooni, suhtuvad kandidaadid kogu protsessi rahulikumalt. See omakorda tõstab nende tuju ja kui tuju on hea, meeldivad inimesele kõik asjad palju rohkem.

Niisiis, mis on Maarja töö põhjal tehtav suurim soovitus personaliinimestele?

Kaasake mängustamist!

Tehke see väärtuslik lisapingutus ning kasutage interaktiivseid ülesandeid, online teste ja väljakutseid. Noored tahavad olla oma tegevustest haaratud ning see on ühtlasi hea viis näha nende võimeid mõnes uudsemas vormis kui traditsiooniliselt mustvalgel CVs.

Hoia meie blogil silm peal, sest õige pea tutvustame sulle nutikaid mängustamise lahendusi Eestist ja mujalt!